FANDOM


Moto Edit

"Ära nuta taga seda, mis on läinud!"


Arengulugu Edit

Utilitarism on 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul Inglismaalt alguse saanud filosoofiavool. Üht kõige varasemat näidet utilitaristlikust mõtteviisist sisaldab Sophoklese Antigone ( u . 440 eKr). Järgnevalt kujunes utilitarism üheks mõjukamaks anglo-ameerika filosoofiaks, mille jälgi võib leida kogu tänapäeva Lääne demokraatlikus, liberaalses ühiskonnakorralduses ja ideoloogias. Moraalifilosoofiana sai utilitarism alguse Frances Hutchesoni, David Hume'i ja Adam Smithi töödest ning jõudis oma klassikalisse staadiumi Jeremy Benthami ja John Stuart Milli kirjutistes. Jeremy Benthamit võib lugeda utilitarismi otseseks rajajaks ( inglise jurist, filosoof ja ühiskonnateoreetik). Benthami teooria utilitarismist on lihtne selles mõttes, et rakendada tuleb ühtainsat printsiipi : maksimeeri naudingut ja minimeeri valu.

Utilitarism : püüe saada kõigest kasu või tulu, filosoofias- kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus . Ta nõuab ühiskonna hüve maksimeerimist - see tähendab, suurimat hüvet suurimale hulgale.


Sisu Edit

Utilitarismil on kaks põhijoont: konsekventsialistlik printsiip (ehk teleoloogiline aspekt) ja kasulikkuse printsiip(ehk hedonistlik aspekt). Esimene ütleb, et teo õigsus või väärus on määratud teo tagajärgede headuse või halbusega. Eesmärk, mitte vahend, on see, mis loeb; eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkuse printsiip ütleb, et ainus asi, mis on hea iseenesest, on teatud erilist tüüpi seisund( nt nauding, õnn, heaolu). Hedonistlik utilitarism peab naudingut ainsaks hüveks ja valu ainsaks halvaks.


Utilitarismi tüüpideks on: teoutilitarism ja reegliutilitarism. Eristuse aluseks on see, kas toimingut vaadeldakse reegli või teo seisukohast. Teoutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub sellisesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv.


Kasutatud kirjandus Edit

Louis P. Pojman "Eetika"

Võõrsõnastk, Tea 1999

Filosoofia leksikon Eesti raamat , Tallinn 1985

Igor Gräzin "Anglo-Ameerika õigusfilosoofia. Lühiülevaade"