FANDOM


Tava


DefinitsioonEdit

Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest.


ÜldiseloomustusEdit

Tava on kehtiv sotsiaalne norm, mida peab ühiskonnas arvestama ja austama. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Kes eksib tava või ükskõik, mis sotsiaalse normi vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Kes ennast üksinda nii tugevana tunneb, võib jätta iga tavanormi tähele panemata.

"Tavakordade kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Kui selline valmisolek on olemas, siis määrabki käitumise rohkem sisemine veendumus, kui väline mõjutusvahend." (Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002)


Tavanormid (tavad) on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud pärimuslikud käitumisreeglid, mis reguleerivad inimeste käitumist teatud eluvaldkondades ning juhtudel. Kui õigusnormid kehtestab riik, siis tava kui õigusvälised normid kujunevad ning “elavad” inimese teadvuses.

Tavanorme antakse edasi suuliselt või eeskuju najal, reeglina ei oma nad kirjalikku vormi ega ole süsteemsed. Tavanormid on teadaolevalt vanimad sotsiaalsed normid, neid on nimetatud ka õiguse üheks eelastmeks. Tavanormid on aegruumis ning vastavas kultuurikonstekstis väärtustatud käitumismallid, teatud elulaad. Nende normide kehtivuse algus ja lõpp ei ole kindlalt määratletav, sest vastavalt ühiskondlikule arenemisele ning väärtuste muutumisele muutuvad ka tavad.


Tavad reguleerivad käitumist, millele võib anda kõlbelise ja moraalse hinnangu. Põhikategooriate järgi jagunevad õigusvälised normid, seal hulgas ka tavanormid, inimlikuks, ebainimlikuks, heaks, halvaks, moraalseks, amoraalseks. Tavade täitmisel kasutatakse tihti rituaale ja sümboleid. Need kinnistavad tegusamalt tavareegli inimese teadvuses. Hõimu või rahva elulaadi kajastavad tavanormid on väga püsivad. Tavanorme on õigusega raske muuta, sest sageli on nad väga sügavalt juurdunud. Cicero väitis, et targem on tavasid kasutada õiguse abimehena.

Tavanormide autoriteet tugineb üldjuhul austusel tavade või traditsioonide vastu st vabatahtlikul täitmisel, võib öelda ka, et tavanormide täitmist tagatakse ühiskondliku mõjutamise, ühiskondliku arvamuse abil.


Tavanormid hõlmavad vaid seda isikute ringi, kes neid tunnustab ja täidab. Samas ei välista see sotsiaalse surve võimalust indiviidile, kes vastavaid tavanorme omaks ei soovi võtta. Näiteks sellise indiviidi mõjutamiseks võidakse katkestada temaga suhtlemine või jätta ta ilma hüvedest, mida saavad tavanormi kuulekad täitjad.


Tava kujunemine Edit

Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes reeglina valiti autoriteedi alusel. Pealikul pidid olema erilised omadused, mida aktsepteeriti (hea kütt, kalamees, kohtunik). Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Kirjutatud eeskirju polnud, kuid sugukonna käitumist määrasid tavad.

"Riikluse tekkides ja arenedes jäi üks osa tavanorme kehtima senisel traditsioonilisel kujul (nn kirjutamata õigus ius non scriptum). Nende kohta ütleme –selle maa tava." (Liventaal, J. Sissejuhatus õigusteooriasse. Tallinn 2000)

Tavaõigus Edit

Tavaõiguseks nimetatakse õiguseks muutunud tava.


Kasutatud allikad Edit

  1. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2002
  2. Liventaal, J. Sissejuhatus õigusteooriasse. Tallinn 2000


--Kristiv 16. märts 2008, kell 13:11 (UTC)