FANDOM


Struktuur-funktsionalism on sotsioloogia üks põhikoolkondadest. Struktuur-funktsionalism tekkis põhiliselt Emile Durkheimi, Bronisław Malinowski ja Alfred Radcliffe-BrownI ideedele toetudes.



Üldiseloomustus

Struktuur-funktsionalistide jaoks on ühiskond suur omavahel seotud osade süsteem, milles igal institutsioonil k.a. õigusel on oma roll (funktsioon), mis toetab süsteemi kui terviku stabiilsust.



Sotsialiseerumine

Struktuur-funktsionalistliku lähenemisviisi puhul rõhutatakse sotsialiseerimise protsessi olulisust, mille käigus omandatakse väärtusi ja hoiakuid. Inimene on struktuur-funktsionalistide jaoks tabula rasa (lad. k „puhas leht”) ning ühiskond täidab selle ära.



Homo duplex

tabula rasa lähenemisviisiga on seotud ka homo duplex mõiste, mis tähendab seda, et mees või naine on pooleldi hedonistlik (enesekeskne), pooleldi altruistlik (sotsiaalne). Välisjõud (perekond, kool, religioon, massimeedia, õigusstruktuurid) kindlustavad bilansi nende algete vahel.



Sotsiaalne roll

Struktuur-funktionalismi järgi etendavad inimesed erinevaid sotsiaalseid rolle (ema, isa, õpilane, õpetaja, arst, kohtunik jne.). Rolle õpitakse lapsepõlves ning tugevdatakse igapäeva käitumisega. Inimeselt, kes teatud rolli täidab, oodatakse, et ta käituks teatud viisil ning inimene ise tunneb, et ta peab tegutsema vastavalt tema rollile.



Koordineeriv mehhanism

Rollid ja institutsioonid peavad olema koordineeritud mingi mehhanismi poolt. Hästi toimiv mehhanism on struktuur-funktsionalistide ühiskonna ideaal. Kasutusel on ka organismi metafoor. Kui ühe organi töö on häiritud, mõjutab see süsteemi tervikuna. Käitumishälvete põhjuseks on ebaadekvaatne sotsialiseerumine või pinge. Hästi kohandunud indiviidid on need, kes sotsialiseerimise käigus on omaks võtnud rollide kohustuslikkuse. Sisemised (psühholoogilised) ja välised (ühiskondlikud) piirangud tagavad, et käitumishälbed oleksid minimaalsed.



Kaasaegne struktuur-funktsionalism ja õigus

Kaasaegse struktuur-funktsionalismi keskkuju on saksa sotsioloog Niklas Luhmann. 1985.a. ilmus tema raamat "A Sociological Theory of Law". Õiguse eesmärk on integreerida rolle ja institutsioone nii, et ühiskond saaks funktsioneerida sujuvalt. Luhmanni jaoks õiguse funktsioon ei ole repressiivne. See on pigem hõlbustav ja kaasaaitav. Õigus kindlustab olukorra, kus inimeste käitumine on ootuspärane. Tänu sellele saavad inimesed igapäevaelu tegevusi planeerida ja teostada ning olla kindlad, et pettumusi esineb üsna harva. Kui ootuste petmine ikkagi leiab aset, on olemas vahendid selleks, et olukorra taastada.




Kasutatud kirjandus:

1. http://en.wikipedia.org/wiki/Structural_functionalism

--Ott.rosenfeld 12. mai 2008, kell 09:12 (UTC)