FANDOM



Sissejuhatus Edit

Sotsialiseerumise alustalaks on inimese oskus elada sotsiaalset elu ja vajadus olla koos teiste inimestega. Inimesed erinevad loomadest, kuna nende käitumine toetub õppimisele, mitte instinktidele. Sotsialiseerumise üheks bioloogiliseks põhjuseks on inimlapse abitus, mis eeldab vanemate hoolitsust ning lapse sõltumist tema vanematest. Imikud on vanematest füüsiliselt ja vaimselt sõltuvad, kuna lapsel on tänu vanematepoolsele hoolitsusele sügav usaldussuhe ja lapsevanemal instinkt hoolitseda. See ongi esmaseks sotsialiseerumise käitumiseks. Jätkuv interaktsioon teiste inimestega on vajalik, et et inimene oleks stabiilne ja elaks tervislikku elu. Selleks, et saada elu jooksul teistelt inimestelt füüsilist ja psüühilist tuge, vajab inimene teiste inimeste lähedust.


Sotsialiseerumise mõiste ja elemendid Edit

Sotsialiseerumine on elukestev protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina ja areneb välja arusaam eksistentsist. Sotsialiseerumisel on seega duaalne laad – ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi, teisalt arendame me seeläbi välja oma identiteedi. Esmase sotsialiseerumise ülesandeks on pakkuda lapsele üksainus tähenduste maailm kui ainus võimalik opereerimise viis. Kogu informatsioon selleks antakse läbi sotsiaalsete rollide jälgimise ja õppimise. Kui inimene omistab endale mingi staatuse, siis ta peab õppima selgeks ka staatusele kohase käitumise ehk rolli. Rolli õppimine sisaldab nelja olulist elementi:

Vajalik informatsioon – inimesele tuleb ette näidata õige käitumine või anda talle võimalikult täpseid juhiseid.

Võimalus harjutada – inimesel peab olema võimalus ja aeg käitumist katsetada ning rolli sisse elada.


Antisipatoorne sotsialiseerumine – katse-eksimuse meetodil õppimine turvalistes tingimustes, kus pearõhk on harjutamisel enne kui inimene rolli siseneb. Laste seas on väga levinud matkimine, kus võetakse keegi autoriteetne inimene või kuulsus endale iidoliks.

Saadav tagasiside partneritelt - rollipartnerid hindavad ja annavad tagasisidet kas positiivsete reageeringutega, tagasihoidlike kiidusõnadega või negatiivse kriitikaga. Sõltuvalt tagasisidest muudavad inimesed enda käitumist alati selles suunas, et saada positiivset tagasisidet.

Sotsiaalne toetus – rollitäitmise edukus sõltub selle õpetajast ning õpetaja entusiasmist ja toetusest vastsele rolli täitjale. Inimestele on teatud rollide vahetamine raske ning selleks on isegi loodud tugigrupid.


Sotsialiseerumist mõjutavad tegurid Edit

Vanemate tegevusala:

Esmase sotsialiseerimise sisus ja vormis tulevad esile mitmesugused rolliootused, mida vanemad enda lastele eesmärgiks seavad. Siinkohal on tähtsateks mõjuriteks vanemate töökoht ja tegevusala. Vanemate tegevusala on seotud selliste tunnustega nagu rass, rahvus, sugu, haridus ja sissetulek, millel on suur mõju lapse sotsialiseerumisele. Ühel juhul julgustatakse kõike elus küsimärgi alla seadma ja teisel juhul rõhutatakse rutiini. See mõjutab läbi kasvatustehnikate sotsialiseerumist ja lapse isikuomadusi.


Soolised erinevused:


Emad, isad, õpetajad ja sõbrad suhtuvad poistesse ja tüdrukutesse erinevalt. Sellel diferentseeritud käitumisel on tagajärjed nii poiste kui tüdrukute identiteedi kujunemisele. Näiteks perekonnas lubatakse poegadel rohkem kodust eemal viibida ja õhtusel ajal hiljem väljas olla kui tütardel. Samamoodi hoitakse tüdrukuid kodu lähedal, samal ajal kui poegadel lubatakse kaugemaid retki tundmatusse. Sellise tehnika tulemusena on poistel paremini arenenud abstraktne mõtlemine ja tüdrukutel verbaalsed oskused.


Sotsialiseerumise agendid Edit

Kultuuri õppimiseks vajalikud inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine, nimetatakse sotsialiseerimise agentideks. Tähtsamateks on vanemad, sõbrad, õpetajad(kool) ja massimeedia.

Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades.

Sõbrad kui omataoliste grupp on teine tähtis sotsialiseerimise allikas. Kui perekonnas on hierarhilised suhted, siis sõprade grupis on kõik liikmed võrdsed. Lastele on sõbrad vajalikud selleks, et teatud asjade õppimine on vanemate võimu all raske ning sõpradega lihtne. Sõpradega lävides saavad lapsed praktilisi oskusi toimetulekuks lapse rollis, mida vanemad neile õpetada ei saa: kuidas võimuga lävida, kuidas süsteemiga manipuleerida, kooli sees ja väljas käituda ja vastassoo esindajatele läheneda. Eriti olulised on lapsele puberteediea sõbrad, kuna nad on vajalik osa lapse saamisel täiskasvanuks. Sõpruskond aitab lapsel end ette valmistada täiskasvanu rolliks ning õppida käituma vastavalt endasuguste grupi oodatavatele käitumismustritele. Sõbrad mõjutavad selles eas last rohkem igapäevaseid elulisi valikuid, välimust, seksuaalset käitumist ja harrastusi.

Kooli üldisem funktsioon on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks. Kool rajab lähetuse ellu, pehmendades ja ühtlustades perekondade sotsiaalseid erinevustest tulenevaid lahknevusi. Koolielu üks pool on õpetajad kui professionaalid. Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine.

Massimeedia pakub ühiskonnas nii meelelahutust kui ka haridust ning sellel on suur mõju inimeste meelte mõjutamiseks ja manipuleerimiseks.


Sotsialiseerumise probleemid Edit

Isolatsioonis inimesed kaotavad ajataju ja hakkavad kahtlema oma elu kõigis aspektides. Selliseks juhuks on näiteks üksikvangistus. Need inimesed ei taju enam reaalsust, kuna reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Ilma teiste inimesteta ei teki neil reaalsusega kontakti. Tavaliselt on isolatsiooni tagajärjeks vaimne ebastabiilsus ning vaimuhaigused, kuna ei ole teisi isikuid, kellelt toetust otsida ning kellega suhelda.

Kui imik eraldatakse teistest inimestest siis ei teki tal ei kõne- ega käitumismaneere. Lapsed, kes on olnud mingil põhjusel pikka aega isoleeritud ühiskonnast, on puuduliku oskustepagasiga, kuna neil ei ole kedagi, kes neile nende rolli õpetaks. Nendel lastel ei ole head keeleoskust ning nende IQ on keskmisest madalam. Sellest saab järeldada, et laste arenguprotsent on isolatsioonis olles nullilähedane ning see alandab ka potensiaali tulevikus ühiskonda sattudes enda mitmed rollid hästi selgeks õppida.

Iga suurem rollimuutus nõuab inimeselt nende mina ümberorganiseerimist. Keskeas ja vanemas eas võivad tuua suuremad rollimuutused kaasa kriisi, kus inimene ei suuda enda vanast rollist uude rolli lülituda. See võib kaasa tuua suure probleemi, milleks on rollikonflikt. Rollikonflikt tekib siis, kui inimene ei saa aru, mis rollis keegi on. Sellisel juhul ei saa inimene ka situatsioonist aru. Rollis tuleb olla täpselt ning rolle peavad inimesed kergelt ja kiiresti vahetama. Rollide vahetamise suutmatusest tekib psüühikahäire, kus inimene ei suuda enam ühest rollist välja tulla ning see hakkab valdama kõiki tema üldisi käitumistavasid.


Kasutatud allikad Edit

  1. B.B.Hess, E.W.Markinson, P.J.Stein, Sotsioloogia, Tallinn 2000
  1. WikiPedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsialiseerumine, 20.03.2008


Jaanika Jürimäe, Maiu Püüa, 21. märts 2008, kell 00:26 (UTC)