FANDOM


Sotsiaalne norm


Sissejuhatus Edit

Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm tähendab eeskätt sotsiaalset kohustust. (autonoomne, autonoomne Imperatiivne, heteronoomne kohustus)


Põhitunnused Edit

Sotsiaalsetele normidele on iseloomulikud järgmised põhitunnused:

1) käitumist motiveeriv toime- sotsiaalne norm reguleerib inimeste toiminguid ning järelikult on käitumiseeskiri( sotsiaalne kohustus) üks faktoreid mis mõjutab inimeste tahet, motiveerib mitmete valikuvõimaluste hulgast toimina just normis prognoositud

reegli või malli kohaselt;

2) kohustus- inimene allutab oma tahtelisi käitumise normi eeskirjale,kus juures üksik isiku lähtekohast või sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust: kas austus, jõud või võim, mida valdab normiandja;

3) realiseerimise viis - kui sostiaalse normi autoriteeti võib tingida austust, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi:sotsiaalne kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või sotsiaalse surve ehk sunni mõjul ( nt hukkamõist; varalisest või mittevaralisest hüvest ilmajätmine jt );

4) eesmärk – sotsiaalse normi eesmärgikson saavutada kehtestatudreegli või malliga prognoositud käitumine;

5) abstraktsus- sotsiaalne norm reguleerib tüüpilisi juhtusid, ta tugineb korduvate samatüübiliste olustike üldistustele;

6) kehtivus aegruumis- sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivat nad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes- üksiku käitumisakti ühekordselt reguleerimiselt ei ole sotsiaalse normi tähendust.


Funktsioonid Edit

Sotsiaalsete normide funktsioonid on:

1) reguleeriv- reguleeriv funktisoon seisneb sotsiaalse grupi, kihi või ühiskonna käitumise suunamises soovitud suunas;

2) koordineeriv-koordineriv funktsioon seisneb käitumise ühtlustamises – sotsiaalsed normid kooskõlastavad inimeste käitumist ning suurendavad käitumise prognoositavust;

3) stabiliseeriv- stabiliseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide poolt huvide konflikti võimaluste vähendamises ning positiivsete väärtuste ja käitumismallide kinnistamises;

4) sotsialiseeriv- sotsialiseeriv funktsioon seisneb sotsiaalsete normide mõjusfääri sattunud isiku integreerimises vastavasse sotsiaalsesse gruppi või kihti.

Sotsiaalsete normide liigid Edit

Sotsiaalsete normide vanimad tuntud liigid on tava-ja moraalinormid , kui sotsiaalsed normid on ka korporatiivsed , usundi-ning õigusnormid.

Seega saaksime sotsiaalsete normide liikide kataloogi:


1) tavanormid;

2) moraalinormid;

3) korporatiivsed normid;

4) õigusnormid.



On välja toodud mitu moodust kuidas normid võivad kujuneda:

1. juht või grupiliige teeb selgesõnalise avalduse, ütleb välja milline on soovitav või ebasoovitav käitumine

2. kriitilised sündmused grupi tegevuses sunnivad gruppi otsustama, millist käitumist aktsepteeritakse. Norm luuakse selleks, et analoogseid situatsioone edaspidi vältida

3. kui situatsioon ilmneb esmakordselt, siis käitumine selles situatsioonis võidakse muuta normiks. Esimene sündmus võib toimida etalonina ala eelmisel korral me tegime nii

4. eelnevalt eksisteerinud normid, mis võetakse üle mõnelt teiselt grupilt või mõnest muust allikast ning tuuakse oma gruppi sisse.

Inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide õpetamine nimetatakse sotsioloogias sotsialiseerimise agentideks. Normide järgimist ühiskonnas reguleerivad sanktsioonid, mis võivad olla positiivsed, mis innustavad norme järgima (preemia) või negatiivsed, mis püüavad normist üleastumist takistada. Kuritegelik käitumine on formaalsete normide rikkumine, mis on selgelt määratletud iga riigi seadusandluses koos vastava karistusega.


Sotsiaalsed normid kahes suuremas õigusperekonnas. Edit

Kontintaal-Euroopa õiguse sajanditepikkuse arengu tulemuseks on Euroopa üldise õiguse perekonna(ius commune) väljakujunemine.Sellesse õigusperekonda kuuluvates õigussüsteemides on sotsiaalsete normide seas esiplaanil õigusnormid, mis vastavad õigluse ja moraali nõuetele. Õigusteaduse peamiseks ülesandeks on selgitada, millised need normid peavad olema.

Tavad kujutavad siin endast täiendust seadusele. Mõisted , mida seaduseandja kasutab, vajavad samuti tihti selgitamist tavadest lähtuvalt. Tavad aitavad meil öelda, millal võime antud isiku käitumist käsitleda deviantsena, kas antud märki saame vaadelda allkirjana, kas õigusrikkuja saab arvestada vastutust kergendavate asjaoludega jne.

Praegusel ajal ei oma tavad Kontinentaal-Euroopas siiski mitte niivõrd iseseisvat rolli inimkäitumise regulatsioonis, kuivõrd on abiks seaduse tõlgendamisel ning õiglaste otsuste langetamisel. Seepärast ei tohiks jurist tava automaatselt rakendada, vaid tavasse tuleks suhtuda teatud kriitikaga ja hinnata, kas on mõistlik kaasaja ühiskonna kontekstis.

Võrreldes Kontinentaal-Euroopaga, mängivad tavad Anglo-Ameerika õiguskultuuris olulisemat rolli. Nimetatud õigusperekonna ( common law) näol on tegemist pretsedendil baseeruva õigusega, mis oma sisult on tavad eespool esitatud mõttes. nii lihtne ongi või

Allikad Edit

Sissejuhatus õigusteadusesse, loengud. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi, S.Kaugia, K.Land, V.Olle, P.Roosma);

Lektori J.Liventaali konspekti järgi;

Loengumapp.Liventaal. Osa II.