FANDOM


Rudolf von Jhering


SissejuhatusEdit

Rudolf von Jhering oli Saksa õpetlane ja jurist. Eelkõige on ta tuntud oma Rooma õiguse alaste teoste ning oma tähtteose Der Kampf ums Rechts järgi, mis oli üks õiguse moodsa ajaloolise ning sotsioloogilise uurimissuuna kujundajaid. Teda on kutsutud ka sotsioloogilise jurisprudentsi isaks.

EluluguEdit

Ta sündis Aurich'is Põhja-Saksamaal 22. augustil 1818. aastal. Järgides oma isa eeskuju, astus ta 1836. aastal Heidelbergi ülikooli õigusteaduskonda. 1844. aastal lõpetas ta Berliini ülikooli doktorikraadiga ning alustas tööd Berliinis avalike Rooma õiguse teemaliste loengute pidaja ning eraõpetajana. Kõigest aasta hiljem kutsuti ta Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Sama ametipost anti talle järgnevate aastate jooksul ka Rostocki, Kieli ja Giessen'i ülikoolides. Juba tol ajal räägiti, et ta on oma kaasaegsetest ainus, kes suudab surnud Rooma õiguse "ellu äratada". Aastatel 1852-1865 valmis tal teos Geist des römischen Rechts auf den verschiedenen Stufen seiner Entwicklung.

1860ndatel aastatel oli Jhering ka poliitiliselt aktiivne. Saksamaa ja Taani tülis Schleswig-Holsteini territooriumi pärast võttis von Jhering väga tugeva positsiooni, ta kuulus koguni rühmitusse, mis ähvardas korraldada relvastatud riigipöördekatse, kui "Saksa printsid peaksid rahva huve kahjustama". Tol ajal koosnes Saksamaa veel ühendamata vürstiriikidest. Teda on kritiseeritud toetuse avaldamise eest Preisimaa sõjaväele Schleswig-Holsteini küsimuse jõulisel lahendamisel. On teada, et ta oli kantsler Bismarck'i lähedane sõber. Saksamaa ühendamine oli Rudolf von Jheringile kauaaegse unistuse täitumine, tema 1870. a. kirjadest õhkub rahvuslikku uhkust ja patriotismi. Ta kandideeris ka Saksa Parlamenti, kuid valituks ei osutunud.

1868. a. sai Rudolf von Jhering Viini ülikooli Rooma õiguse professoriks. Tema populaarsus oli suurem kui iialgi varem, tema loenguid kuulasid mitte ainult üliõpilased, vaid inimesed kõikidelt elualadelt. Loomulik karismaatilisus viis tema seisukohad välja kitsast akadeemilisest ringkonnast ning nö. "rahva sekka". Ta oli üks tuntumaid isikuid Viini kõrgseltskonnas ning Austria keiser andis 1872. a. talle aadlitiitli. Ta oli tuntud pidutseja ja naistekütt. Peagi aga muutus Viini särav seltskonnaelu tema jaoks väsitavaks ning ta võttis vastu professorikoha vaikses Göttingeni linnakeses Alam-Saksimaal. Göttingenis jätkas ta oma tööd surmani, avaldades mitmeid artikleid ja raamatuid, peamiselt oma lemmikteemal – Rooma õigus. Suurt vastukaja leidis 1891. a. avaldatud artikkel pealkirjaga Besitz, mis kritiseeris avalikult von Savigny seisukohti.

Rudolf von Jhering suri Göttingenis 17. septembril 1892. aastal, suutmata vabastada Saksamaad Savigny-fenomenist.

Von Jheringi ideedEdit

Saksa õigusteadus oli Jheringi noorusaastatel ikka veel sügavalt Savigny mõju all. Vanadele autoriteetidele ei olnud sugugi meeltmööda noore energilise professori ideed kohandada vana Rooma õigust uute suundadega ning luua uus süsteem lähtudes loomuõigusest. See on ka tema teose Geist des römischen Rechts auf den verschiedenen Stufen seiner Entwicklung põhiteemaks. See teos tõstis oma originaalsuse ning lihtsalt mõistetava teadusliku argumentatsiooniga von Jhering'i oma aja juristide etteotsa. Tema autoriteet Rooma õiguse alal oli kõigutamatu.

Liialdamata võib väita, et von Jhering oli 19. sajandi teisel poolel sama kuulus, kui von Savigny sajandi esimesel poolel. Savigny'ga võrreldes olid nende meetodid aga täiesti vastupidised. Savigny koolkond pooldas konservatiivset, ajaloolist lähenemist, Jhering aga leidis, et õigusteadus on pidevalt arenev, dünaamiline ala, mis peaks olema inimese moraalsete ja sotsiaalsete vajaduste teenistuses. Ta leidis, et kasulik on see, mis lähtub enamuse huvidest. Ühtlasi ta arvas, et õigus pärinebki seda enamust moodustavate indiviidide võitlusest oma huvide eest. Inimest liikumapaneva jõuna nägi ta isiku soovi oma võimalusi maksimeerida ning efektiivselt ära kasutada. Tema teostes on märgata Inglise utilitarismi ja klassikalise ökonoomika mõjutusi. Kuid tema visioon oli laiem ning hõlmas ka mitte-ökonoomikalisi tegureid, märgata on ka Kant'i eetilise filosoofia mõjusid.

1872. aastal vahetult enne Viinist lahkumist avaldas ta oma tippteose Der Kampf ums Recht. Edu oli meeletu. Kõigest kahe aastaga tehti raamatust kaksteist kordustrükki, 20. sajandi alguseks oli seda tõlgitud üle 26 eri keelde. Paari aasta pärast järgnes Göttingenis sellele Der Zweck im Recht. Need kaks teost avavad eelkõige von Jheringi enda isiksust: tema vankumatut iseloomu, tema tugevat õiglustunnet ja ülimalt süstematiseeritud juriidilist loogikat. Raamatuid läbivaks teemaks on üksikisiku võitlus oma õiguste kehtestamise eest. Jheringi arvates oli see igaühe isiklik ülesanne ja vastutus. Ülimalt hinnatud oli ka tema teos Jurisprudenz des taglichen Lebens, mis oma lihtsalt loetava stiiliga muutis seni suhteliselt kuivaks ja liialt keerukateks peetud moodsad õigusteooriad kättasaadavaks ning mõistetavaks igaühele.

Kasutatud allikadEdit

  1. Encyclopedia Britannica Eleventh edition
  2. Rudolf von Jhering. Wikipedia. [1] (25.02.2008)
  3. Morris, C. The Great Legal Philosophers: Selected Readings in Jurisprudence. University of Pennsylvania Press. 1971.

Priit Lember 18. märts 2008, kell 09:16 (UTC)