FANDOM


Moraal Edit

Moraali mõiste teoreetilistes käsitustes võttis esimena kasutusele Cicero (ld. mos, mores- komme). Moraaliks ehk kõlbluseks loetakse ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtteid, tavasid ja norme, mis reguleerivad inimeste käitumist mingi sotsiaalse koosluse piires.Inimühiskonna normaalse eksisteerimise jaoks on tähtis, et selles ühiskonnas arvestatakse ja austatakse kehtivaid sotsiaalseid norme. Kes eksib moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik.Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi seadustel, on paganlik; teine kiriku moraal on kristlik ja põhineb kirikukogude õpetusel või peale reformatsiooni - pühakirjal, täpsemalt evangeeliumil.

Moraal/moraalsus Edit

Moraal/moraalsus viitab üldiselt heale või halvale inimese iseloomus, hoiakutes või tema käitumises. Mõistetega "moraalne/ ebamoraalne" viidatakse inimese isiklikele standarditele, väärtustele ja ka elustiilile. Seetõttu kohaldatakse sõnapaari "moraalne - ebamoraalne" üldiselt inimeste isiklikele käitumisnormide ( või nende puudumise) kirjeldamisele. Nende mõistete kasutus ei piirdu ainult privaatsfääriga, kuna mistahes perekonna või kogukonna moraal toetub universaalsematele kultuurilistele, etnilistele, religioossetele või ideoloogilistele uskumustele.

Eetika ja moraali filosoofia Edit

Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes.Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus mitte-spetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. Kõlblus on inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus.Kõlblust samastatakse eesti keeles enamasti pigem moraaliga, kuid mitte eetika või eetilisusega.Kõlbluse poolt soositavale vastanduvad kõlvatused.

Eetika mõtte arengust Edit

Varasemad eetikakoodeksid (Moosese 10 käsku, budisti 10 käsku, Hippokratese vanne, Olümpiavõistleja vanne jt). Aristoteles, eetikateaduse alusepanija. Kuldse kesktee doktriin. Antiigi voorused: tarkus, mõõdukus, vaprus, õiglus. Kristlik eetika. Jeesus Kristuse Mäejutlus, armastuse eetika. St Augustinuse õpetus (usk, lootus, armastus). Uusaja eetika doktriinid. Kanti eetika (kategooriline imperatiiv). Teoloogiline eetika. Utilitarism ja nõue „maksimum hüve maksimus hulgale“. Turumajanduse eetika. Ärieetika printsiibid ja võimalused. Moraaliprintsiibid määravad meie käitumise, seda siis kas a) inimese koha järgi vana-kreeka b) inimese ja jumala suhte järgi - kristlik eetika c) inimese järgi teiste inimeste suhtes - humanism d) inimese enda suhtes - uusaeg MORAAL — kombelisus EETIKA — teoreetiline arutlus moraali üle. Võib olla: 1) Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus 2) Normatiivne. Arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käituda. Jõutakse reeglite sõnastamiseni 3) Metaeetiline (analüütiline). Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega, näit. mis on moraal, mida tähendab “hea” jne. Ei ole eetiline uurimus, vaid uurimus eetikast

Moraaliteooriad Edit

Moodsas eristuses liigitatakse moraaliteooriad: SUBJEKTIVISTLIKUD — OBJEKTIVISTLIKUD Kuigi subjekt-objekt suhe tekkis alles uusajal, on näiteks ka sofistide õpetus selle eristuse järgi subjektivistlik. Kuid alates Sokratesest üritab metafüüsiline traditsioon arendada objektivistlikku eetikat. Teleoloogilised teooriad Standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Näit. “Tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi a) Egoism Moraalsuse standardiks on isiklik hüve b) Utilitarism Moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve Deontoloogilised teooriad Standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) a) Teo-deontoloog. teooriad Moraalsuse standardit ei saa üldistada: tuleb otsustada iga kord eraldi (Sartre) b) Reegli-deont. teooriad Saame tuletada moraalselt õige käitumise üld- reeglist (Kant) Kui me arvame, et moraalne väärtus ei seisne tegevuses endas, pole objektiivne väärtus, siis tekib veel vaidlus, kas otsustav on teo tagajärg või motiiv.

Kasutatud kirjandus Edit

http://et.wikipedia.org/wiki/Moraal http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5lblu http://et.wikipedia.org/wiki/Eetika http://wiki.zzz.ee/index.php/Eetika Personali juhtimine. Ain Karjus. Sotsioloogia õpik. Beth B. Hess, Elizabeth W. Markson, Peter J. Stein Õiguse Entsüklopeedia. Raul Narits.

21. märts 2008, kell 12:08 (UTC) Krislin Saag ja Henry Värk