Montesquieu (1689-1755)
Sissejuhatus[]
Montesquieu oli üks valgustusajastu kuulsamaid prantsuse poliitilisi mõtlejaid. Ta on kuulus oma võimude lahususe teooria poolest, mida tänapäeval peetakse riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Ta suutis luua vaimuka ja avara kriitilise panoraami oma aja ühiskonnast, mis eristas teda teistest omaaja filosoofidest.
Elulugu[]
Montesquieu sündis Bordeaux-is, Prantsusmaal 1689. aastal jõukasse peresse. Ta huvitus teadusest ja ajaloost, kuid temast sai siiski jurist kohalikus valitsuses. Õigust õppis ta oma onu soovil, kes selle eest tänutäheks soovis talle pärandada oma tiitli ja varanduse. Kuna ta arvas, et kõik asjad on üles ehitatud reeglitele ja seadustele, siis lootis ta vähendada probleeme ühiskonnas ja parandada inimeste elujärge seaduste põhjaliku tundmaõppimisega.
Pärast juristiks saamist kolis Montesquieu Pariisi ja oli kodust eemal mitmed aastad, kuni 1713. aastal pöördus tagasi sünnilinna, kus temast sai isa surma järel perekonna pea, lisaks oli ta veel tegev kohalikus parlamendis. 1715. aastal abiellus ta Jeanne de Lartigue'ga, kellega sai poja ja kaks tütart. 1716. aastal suri Montesquieu onu, jättes talle oma tiitli ( Baron de Montesquieu ) ja varanduse. Seejärel otsustas ta maha müüa oma büroo, eesmärgiga pälvida omaksvõtt Prantsuse Teaduste Akadeemia poolt. Varsti pärast seda alustas ka oma reise Ungarisse, Itaaliasse, Inglismaale ja mujale Euroopasse, uurides erinevate riikide seaduseid ja tavasid, mis aitaksid tal mõista erinevaid valitsemissüsteeme. Aastaid hiljem sünnilinna tagasi jõudes, võttis Montesquieu taas aktiivselt osa elust Bordeaux’is.
Montesquieu suri 1755. aastal Pariisis, kuid ta läks ajalukku mehena, kes tegutses oma põhimõtete ja nägemuste järgi, pooldades liberaalset ja moraalset mõistust, kus seadused ja normid soodustaksid inimese vaimset ja kõlbelist arengut.
Montesquieu ideed[]
Montesquieu on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mis sel ajal oli midagi täiesti uut. Idee küll oli iseenesest vana, kuid nüüd sai võimude lahusus omaette põhimõtteks, varem olid vaid erinevad isikud ja institutsioonid omavahel võimu jaganud. Ta soovis taastada vabadusi, mis olid Louis XIV eelsel ajal Prantsusmaal. Tema ideeks oli luua „parlamentaarne monarhia“, milles oleks eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kuna ta oli veendunud, et need omavad eraldiseisvaid poliitilisi funktsioone. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täidesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühe võimu omavolitsemist ning samas on ka kodanike õigused paremini kaitstud. Parlamentaarset monarhiat pidas ta ideaalseks riigikorraks, sest uskus, et rahva poolt valitud valitsus on rahva jaoks kõige parem.
Montesquieu uskus, et on olemas kolme tüüpi valitsusi: monarhia (valitsejaks kuningas või kuninganna), vabariik (valitsejaks rahva poolt valitud liider) ja despootia (valitsejaks diktaator).
Kuigi Montesquieu uskus demokraatia printsiipidesse, ei uskunud ta inimeste võrdsusesse. Ta oli küll oma ajast ees, kuid pooldas orjust ja uskus, et naised on meestest nõrgemad ja seetõttu peavad neile kuuletuma. Sellegipoolest uskus ta naiste võimesse riigi valitsemisel kaasa rääkida, sest nende nõrkusest tulenev rahulikkus ja hoolivus on head omadused valitsuses otsuste tegemisel.
Montesquieu tegi kuulsaks ta raamat „Pärsia kirjad“. Ta avaldas selle küll anonüümselt, kuid tema autorsus oli nö „avalik saladus“. Teos on kirjutatud kiriromaanina, kus kaks mööda maailma rändavat pärslast kirjutavad omavahel kirju ning saadavad neid ka kodumaale. Kirjade sisus arvustati prantsuse seltskonnaelu ülespuhutust ja edevust, kõrvale ei jäetud ka kuningat. Teos „Pärsia kirjad“ näitas teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana.
Montesquieu elutööks sai aga 1748. aastal ilmunud entsüklopeediline teos „Seaduste vaimust“, mida ta kirjutas 17 aastat. Seal peegeldas ta oma ideid sellest, kuidas valitsus kõige efektiivsemalt töötaks. See oli vastuoluline teos, kuid sellele vaatamata väga populaarne. 1751. aastal aga pandi see raamat Rooma katoliku kiriku poolt keelatud nimekirja.
Kasutatud kirjandus[]
MeiePesa - http://wiki.cs.ut.ee/pmwiki/MeiePesa/MontesquieuKokkuv6te3
Liberalismi Akadeemia - http://www.liberalism.ee/?q=est/liberalism/KES_ON/Charles_de_Montesquieu
Wikipedia - http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Secondat,_baron_de_Montesquieu
Irene Iskül ja Rasmus Niinemäe