FANDOM


Karl Heinrich Marx (1818-1883)


Elulugu Edit

Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi filosoofia alal sai aga Marx hoopis Jena ülikoolist. Peale seda töötas Marx ajakirjanikuna „Rheinische Zeitung” juures, kust ta aga pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. 31-aastasena kolis ta Inglismaale, kuhu ta ka püsivalt elama jäi. Marx oli krooniliselt haige, mis oli tingitud ülemäärasest tööst ja äärmiselt rasketest elutingimustest. Kui proua Marx aastal 1881 vähki suri, halvenes Marxi tervislik olukord kiiresti. Jenny ja Karl Marx olid abiellunud juba 1843 ja kihlunud kuus aastat enne seda; neil oli seljataga 40 kooselatud aastat. Kui äkitselt suri ka Marxi vanim tütar, oli lõplik löök anud. Marx suri kaks kuud hiljem 14. märtsil 1883. aastal Londonis.



Sotsioloogilised voolud Edit

Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud, millest tähtsamad on materialism, klassikonflikt ja kriitiline lähenemine. Ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest. Marx aga pooldab selle kaotamist ja ühiskonna ühtlustamist. Marx annab materialismile uue sisu. Tema tõlgenduse kuulsaim osa on materialistliku ajalookäsitluse väljatöötamine kahes väljapaitvas teoses: Marxi „Teesides Feuerbachi kohta” ning Marx ja Engelsi ühises töös „Saksa ideoloogia”. Marx väitis, et kogu inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismini. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Marxile on töö võti inimese olemuse juurde ja inimese olemus on alati ühiskondlik. Marx on arvamusel, et eraomandusele tuleks lõpp teha, sest see käivitab võõrandamise mehhanismid, kodanlikud majandussuhted tuleb purustada. Marx räägib „klassideta ühiskonnast”, kus tootlikud jõud ei ole eraomanduses ja kus kasumi väärtust peetakse täiel määral selle tootnud tööjõu kasuks. See on ühiskond ilma kapitalita , ühiskond ilma „lisaväärtuseta”. Marx oli kommunismi pooldaja. Kommunistliku ühiskonna põhiprintsiibiks on „iga indiviidi” täielik ja vaba arenemine, mis eeldab ühiskonna teadlikku ümberkorraldamist, sest vabade inimeste liidu koguprodukt kujutab eneses ühiskondlikku koguprodukti. Marx kui sotsioloog püüdis ühiskonda paremaks muuta. Suurimaks probleemiks pidas ta inimeste klassidesse jaotamist. Marx pooldas selle kaotamist. Samuti kritiseerib Marx Inglismaa osavõtmatust revolutsiooni suhtes, millega kogu ühiskond lämmatatakse ja samuti Saksa kodanlust. Marxis olid orgaaniliselt ühte sulanud suure teadlase, teaduslike tõdede avastaja ja väsimatu uurija, tulihingelise revolutsioonitribuuni, targa proletaarlase, strateegi ja taktiku ning proletariaadi hulkade vabausvõitluse juhi jooned.

Kasutatud kirjandusEdit

  1. Karl Marx „elulugu”
  2. Francis Wheen „Karl Marx”
  3. Esa Saarinen „Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini”
  4. Karl Heinrich Marx. Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx