FANDOM


John Locke


SissejuhatusEdit

John Locke (1632-1704) oli Inglismaa filosoof. Teda loetakse esimeseks Briti empiristiks, kuid tema tähtsus seisneb ka esimese ühiskondliku lepingu teooria formuleerimises ja täiendamises. Tema ideed on avaldanud tohutut mõju politiilise filosoofia arengule ning teda loetakse samuti üheks mõjukaimaks valgustusaja mõtlejaks. Temast on saanud innustust Voltaire ja Rousseau oma tööde kirjutamisel ja ka Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis on tema ideed kajastatud.

Loomuseisund (the State of Nature)Edit

Ühiskondliku lepingu teooria on peaaegu sama vana kui filosoofia ise. See on veendumus, et inimeste moraalsed ja poliitilised kohustused on sõltuvad ja seotud nende samade inimestega, mille eesmärgiks on luua ühiskond. Ühiskondliku lepingu teooria idee avaldus juba Sokratese mõtetes. Siiski on see teooria pigem seostatav Thomas Hobbes’i, Jean-Jaccques Rousseau ja John Lockega.

Kui Hobbes pidas tänu nn loomuseisundi – the state of nature – olemasolule (mida seostas ta anarhia tekkimisega), mis oli täiesti vastuvõetamatu ratsionaalsetele inimestele, väga oluliseks võimu olemasolu, siis John Locke’i jaoks tähendas loomulik olukord sootuks midagi muud ja seetõttu on ka tema ühiskondliku lepingu teooria ning inimloomuse käsitlus Hobbes’i omast erinev.

Locke’i arvates on loomuseisund inimese jaoks täiusliku ja täieliku vabaduse kehtestamiseks äärmiselt vajalik, sest tänu sellele saab ta kujundada ka elu vastavalt oma nägemusele. See ei tähendanud aga, et inimene võib teha mida iganes ta soovib, sest selline loomuseisund ei eksisteeri moraalsuseta. Inimesed võiksid eksisteerida küll poliitikata, kuid mitte moraalsuseta, sest see tuleneb Locke'i käisitluses loomuõigusest ning looduse seadustest, milles inimesed on võrdsed ja mille loojaks ta peab Jumalat. Selline looduse seadus keelab meil teisi kahjustamast kõigega, mis on seotud elu, tervise, vabaduse ja omandiga. Eksisteerivad normid, ehkki puudub mehhanism, mille kaudu need normid oleksid kõikidele kohustuslikud ning normide rikkumised karistatavad.

Ühiskondliku lepingu teooria Edit

Mõiste ühiskondlik leping tähistab laia ulatust filosoofilisi teooriaid, mis kirjeldavad riigi tekkimist ja sotsiaalse korra tagamist läbi ühiskondliku kokkuleppe. See tähendab, et inimesed annavad ära teatud hulga õigusi, et saada vastu teatud hulk sotsiaalset stabiilsust.

Ühiskondliku lepingu teooria annab sisu ideele, et indiviidi enese huvides on loovutada vabadusi, et saada hüvesid sotsiaalsetest struktuuridest. Locke'i järgi pole selline leping absoluutne ja jäik, vaid liigub alatise paranemise poole. Lepingujärgne riik on legitiimne ainult juhul, kui see teenib enamuse huvisid. Vastasel korral on lepingu muutmiseks meetodid, nagu valimised, seadusandlus ja türannia korral mäss.



Kasutatud allikadEdit

  1. http://en.wikipedia.org/wiki/John_Locke
  2. http://www.iep.utm.edu/s/soc-cont.htm#SH2b
  3. http://en.wikipedia.org/wiki/Social_contract