FANDOM


Jean Jacques Rousseau (1712 – 1778)



Elulugu Edit

Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) Genfis, hiljem kolis Pariisi (). Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. • Pöördus katoliiklusesse, rikka šveitslanna soosik, kelle toetusel saab haridust ja õpib muusikat. • Proovis erinevaid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobi. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi konfliktid. • Ühiskondlik heidik. Võõrandub Pariisi ühiskonnast. Vagabund. Olemasoleva ühiskonna kriitik. • 1742 aastal võttis Diderot soovitusel osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist teemal, “Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. • Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire’iga. • Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. • Pärast “Ühiskondlikust lepingust? (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka “kodulinnas” Genfis. • Rousseau iseloom, väärtushinnangud, arusaamine elust - kõik valgustusaja mõtlemisega vastuolus. • Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal. • Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume’iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu • Suri Pariisi lähistel 1778.

Ajaloost:Edit

Mõned ideed võimu kokkulepe päritolust tekkisid veel muinasajal ( varane budism), omasid tähtsust Epikuuri filosoofias (341 – 270 e.m.a). Aga põhiline ühiskondliku leppe teooria väljatöötamise periood asub „Leviafaani” Gobbsa publikatsioonide (1651) ja Kanti töö„ Truudsad metafüüsilised elemendit” (1797)vahel. Selle teooria pooldajad olid Spinoza, Loсke, Rousseau. Sotsiaal – poliitilise doktriini raames ühiskondliku kokkulepe teooria seisukohti töötas välja Jean Jacques Rousseau (1712 – 1778) tema elu põhilises töös – traktaadis nimega „Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid” (1762) ja ajaloolises ülevaades„Arutelu inimeste ebavõrdsuse päritolust ja rajamisest” (1754)

Rousseau idee:Edit

Ta tahtis uurida, kas ühiskonnakorralduses võib leiduda mingi reegel, mis tagaks ühiskonna seadusliku ja kindla juhtimise – võttes inimesi niisugustena, nagu nad on, ja seadusi niisugustena, nagu nad saavad olla. Õiguse ja kasulikkuse kooskõla nimel püüab Rousseau oma töös pidevalt ühitada õigusega lubatud ja huvi poolt ette kirjutatut.

Ühiskondliku lepe teooria põhimõted:Edit

Põhiliste ühiskondliku leppe seisukohtade juurde võib tuua esile järgmist:

- iga inimene on sündinud vabana ja on ise endale peremees, keegi ei ole võimeline allutama inimest tema nõusolekuta. Rousseau rõhutas, et inimene ei ole võlgu nendele, kellele ta ei ole midagi lubanud.

- iga inimene on sündinud vabana ja on oma elu omanik, keegi ei saa allutada inimest ilma tema nõusolekuta. Rousseau on rõhutanud seda, et inimesel ei ole mingeid kohustusi nende vastu, kellele ta pole midagi lubanud.

- õiguse aluseks võivad olla ainult kokkulepped ja paktid. Loomuliku õiguse vastukaaluks esitas Rousseau poliitilise õiguse mõiste, mis rajanes kokkulepel.

- õiguse aluseks võivad olla kas ainult lepingud, või kokkulepped. Loomuõiguse ideede vastukaaluks Rousseau esitas poliitilise õiguse ideed, mis põhinevad lepingutel.

- inimeste seas igaühe seadusliku võimu aluseks võivad olla ainult kokkuleped: seaduslik võim tekib vabatahtliku kokkuleppena, vabade ja vooruslike inimeste tulemusel. Sellel juhul võimu jumalik päritolu lükatakse tagasi.

- seadusliku võimu aluseks inimeste hulgas võivad olla ainult kokkulepped: seaduslik võim on vabade ja vooruslike inimeste vabatahtliku kokkuleppe tulemus. Seega võimu jumalik päriolu on tagasi lükatud.

- ühiskondliku leppe teooria tulemusel kujuneb võrdsete ja vabade indiviidide liit: kokkuleppe osalejate vabadust ja võrdsust kindlustab rahva ühinemine lahutamatuks tervikuks (kollektiivne isiksus), kelle huvid ei või risti vastu käia eraisikute huvidega.

- ühiskondliku leppe tulemusena tekib võrdsete ja vabade indiviidide liit: osalejate vabadus ja võrdsus.

- ühiskondliku leppe teooria tingimustel kuulub suveräänsus rahva juurde. Selle alusel rahva suveräänsuse all mõeldakse üldise rahva tahet. Ta on võõrandamatu ja jagamatu. Rousseau rõhutab, et võim on üleantav vastupidiselt tahtele.

- ühiskondliku leppe teooria tuum seisneb võimu üleandmises rahva poolt riigile. Selline ühiskondlik lepe, Rousseau arvates, annab poliitilisele organismile (riigile), piiramatu võimu kõikide liikmete üle.

- igas valitsemise vormis suveräänsus ja seadusandlik võim kuuluvad rahva juurde, mis on võimu allikaks.

- Rousseau arvas, et iga valitsemine õiguse abil on vabariigi valitsemine.

„ Sellisel moel, ma nimetan Vabariigiks iga Riigi, mida juhitakse õiguse abil, milline ka ei oleks selle valitsemis viis ”. Rahva suveräänsus – vabariigi korra põhjapanev printsiip. Rahvavalitsuse puhul on võimalik ainult üks valitsemisviis – vabariik, kuid valitsemise organisatsiooniviis võib olla erinev – monarhia, aristokraatia või demokraatia, sõltudes liikmete arvust, kes osalevad juhtimises. Rousseau märkas, et rahva valitsemise tingimustel „ isegi monarhia muutub vabariigiks”.

- rahval on õigus nii valitsuse vormi muuta, kui ka tühistada ühiskondlikku lepet ja uuesti taastada loomulik vabadus.

- rõhutades süveräänsuse jagamatust, oli Rousseau võimu jaotamise vastu: võimu jaotamise süsteemile vastandas Rousseau riigi organite funktsioonide piiritlemise ideed.

Tegelikkuses ühiskondliku leppe teooria ei ole kunagi sõlmitud, tõesed on arvamused, mille kohaselt ühiskondliku leppe teooriaid tuleb hinnata mitte ajaloolise reaalsuse seisukohalt , aga kui kindlat metodoloogilist võtet. Selle teooria pooldajate jaoks ei ole tähtis kas oli nii ajaloos, või mitte, nende jaoks on tähtis tõestada, millist vormi peab ühiskond vastu võtma; kui ennustada, et selle aluseks on ühiskondlik lepe, mis on põhjustatud kõikide nõustumisega, milleta keegi ei saa ennast arvestada ühiskondlike sidemetega seotud olevaks.

Üheskoos sellega ühiskodliku leppe teooria paljus soodustas demokraatlike traditsioone arengut teoorias ja praktikas. Ühiskondliku leppe teooria mõjul formeerus erakordselt Ameerika Ühendriikide riiklus.

Kasutatud allikad Edit

Jean - Jacques Rouuseau "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid"