FANDOM


Hugo Grotius(tegeliku nimega Hugo de Groot)sündis 10.aprillil 1583 Delftis ning suri 28.augustil 1645 Rostockis. Ta oli Hollandi õigusteadlane, kelle teosed lõid aluse rahvusvahelisele õigusele, mis põhinesid loomuõigusel.
Grotius

Hugo Grotius, oil portrait by Michiel Jansz van Mierevelt (1631)

Ta oli ka filosoof, kristlik apologeet, näitekirjanik ja luuletaja.


Elukäik Edit

Grotius pärines vanast aristokraatlikust burgundia-hollandi suguvõsast Cornets de Groot. Tema isa oli Delfti meer ning Leideni ülikooli nõukogu liige. Ta astus Leideni ülikooli 12-aastasena ja sai 15-aastaselt doktorikraadi. Ta töötas oma eluajal juristina. Abiellus Maria van Reigersbergeniga, kellega sai kolm tütart ja neli poega.


Loomuõiguse teooria Edit

Hollandi Vabariik oli rajatud religioosse sallivuse printsiibile, kuid oli muutunud kalvinismi perioodil teokraatiaks. Grotius, humanist ja Hollandi patrioot, võitles kalvinismiga terve oma elu. Oma võitluses tegeles ta rahvusvahelise sõjaõigusega ning rahu ja õigluse küsimusega. Temast sai loomuõigust eestvedav teoreetik. Grotius defineeris loomuõigust kui läbinägelikku otsustust, milles asjad on oma loomult head või halvad. See oli läbimurre Kalvinistlikest ideaalidest – Jumal ei olnud enam eetiliste omaduste ainsaks allikaks. Asjad, mis on oma olemuselt head, on seostatud inimloomusega. Ta eristab esmaseid loodusseadusi ja teiseseid loodusseadusi. Esmased loodusseadused on need, mis väljenduvad täielikult Jumala tahtes, teisesed loodusseadused on aga need reeglid ja seadused, mis on inimeste loodud.


Tähtsamad teosed Edit

Mare liberarum

Teoses Mare liberarum lõi Grotius avamere vabaduse doktriini, mille järgi kogu avameri moodustab rahvusvahelised veed ning ükski riik ei saa neid omada. Teos on kirjutatud Hollandi kolonialismi õigustamiseks. Grotius väitis, et merevabadus oli rahvastevahelise suhtluse võtmeaspektiks. Mitte ükski riik ei saa monopoliseerida kontrolli ookeanide ümber selle mõõtmatuse, stabiilsuse puudumise ja kindlaksmääratud limiitide tõttu.

De iure belli ac pacis libri tres

1635. aastal avaldas ta Pariisis oma suurteose "De iure belli ac pacis libri tres" („Sõja ja rahu õigus“), millega ta sai kuulsaks. Grotius arvab, et sõda on viis kaitsmaks neid, kel on õigus ja karistamaks neid, kes eksivad. Sõda on kohtuliku menetluse meetod. Kuigi sõda peetakse „vajalikuks kurjuseks”, oli seda vaja reguleerida. „Lihtsalt sõda” oli Grotiuse silmis vajalik, et saavutada õigust.

Opera Omnia Theologica

Kuigi ta on kuulus oma loomuõiguse teooria poolest, loetakse teda ka suurepäraseks teoloogiks. Grotiuse järgi peaks kogu õigus olema jaotatud jumalikuks ja inimlikuks.

De Jure Praedae

Sisaldab Grotiuse loomuõiguse kontseptsiooni.


Kasutatud materjalid Edit

http://plato.stanford.edu/entries/grotius/ http://cepa.newschool.edu/het/profiles/grotius.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Grotius#Mare_liberarum http://oregonstate.edu/instruct/phl302/philosophers/grotius.html