FANDOM


Henry James Sumner Maine (1822-1888)


Elulugu Edit

Henry James Sumner Maine sündis Leighton’i lähedadal Inglismaal 15ndal augustil 1822. aastal.Pärast seda, kui Henry ema lahutas oma poja tema isast, jäid nad kahekesi. Peamiselt kasvataski Henry’t tema ema.

Juba väga varajases eas avaldusid poisi märkimisväärsed õppimisvõimed. Kui Maine lõpetas Cambridge’i ülikooli aastal 1844, oli ta üks parimate seast. Mõni aasta hiljem pakuti talle tööd Indias. Ta veetis seal seitse aastat Calcutta ülikooli lektorina, mõjutades inimesi niipalju kui võimalik.Ta kritiseeris seda, et hariduse omandamisel pööratakse rohkem tähelepanu sellele, et õpetatakse praktilisi ülesandeid rohkem, kui analüüsitakse õigust kui teadust. Viimast pidas tema õigemaks. Tema omaenda õiguslik praktika oli piiratud, kuna ta pühendus legaalsete ja poliitiliste väljaannete kirjutamisele kogu oma aja.

Henry esimene saavutus kirjanduse põllul oli „Iidne seadus” („Ancient Law: Its Connection With the Early History of Society, and Its Relation to Modern Ideas”) mis lasti välja aastal 1860. „Iidne seadus“ jälgis ajaloolist õiguse arengut iidses maailmas. Selles väljaandes ta väitis, et on olemas kaks erinevat tüüpi ühiskonda: paigalseisev ning arenev ühiskond. Indias oldud ajal olidki Maine õpingud fokusseeritud ideele, mille kohaselt tsivilisatsiooni ajaloo uurimise kõige õigemaks viisiks on uurida seaduste ajalugu.

Olles tagasi Inglismaal, võttis ta vastu tööpakkumise Oxford’i ülikoolis, olles seal õigusteaduse lektoriks. Tema esimene loeng „Külakommuunid idas ja läänes“ põhines tema enda kogemustele, mis ta sai Indiast, ja oma teadustöödele. 1871. aastal sai Maine India riigisekretäri nõukogu liikmeks. Varsti pärast seda lahkus ta Oxford’ist. Peale selle otsuse tegemist sai temast Cambridge’i ülikooli tsiviil õiguse professor. Seal ta töötas kuni aastani 1854.

1878ndal aastal avaldas ta oma viimased loengud. Maine suri 3ndal veebruaril 1888 Prantsusmaal.

Põhilised ideed Edit

Henry James Sumner Maineoli Inglismaa jurist ja ajaloolane, kes on tuntud oma väitekirjade poolest, milledes ta kirjutab, et seadus ja ühiskond on arenenud lihtsast seisundist lepinguteni. Nimelt muistses maailmas olid inimeste staatused seotud tugevasti traditsiooniliste gruppidega, vastupidiselt sellele on kaasaaegse maailma inimesed vaadeldatavad kui iseseisvad olendid, kes on vabad sõlmima lepinguid ja assotsiatsioone ükskõik kellega. H. Maine uskus, et tänapäeva õiguslik kord tähtsustab personaalse staatuse kujundamisel rohkem annet ja oskuseid, kui rassi, sugu või perekonda. Tänu sellele teesile võib Maine’t pidada üheks tänapäeva õigussotsioloogia asustajaks. Tema teooriad olid külgetõmbavad eelkõige nende jaoks, kes nägid jõulist majanduse ümberkujunemist ja need teooriad andsid võimaluse neile, kes julgesid võtta riske ja tahtsid teha rasket tööd.


Maine seisukohad said 20ndal sajandil tugeva tagasilöögi. Nimelt leidsid ajaloolased ja sotsiaalteadlased, et paljud tema tõlgendused on väärad, sest need põhinevad väga vähesel informatsioonil. Vaatamata nendele puudujääkidele on Maine siiski õigusteaduse ajaloos väga tähtis isik.Ta oli tuntud oma võime poolest siduda teadmisi asjadest mida ta luges ja õppis oma informatiivsetesse loengutesse. Tema kõige tähtsamateks töödeks on „Ancient Law: Its Connection With the Early History of Society, and Its Relation to Modern Ideas” ja „Lecture Notes on Early Institutions”.


Suurepärast kokkuvõtet Maine’i peamistest kirjutistest võib näha “Sir Mountstuart Grant Duff’s” memuaarist.

Kasutatud allikad Edit

  1. Maine, Sir Henry. (2008). In Encyclopædia Britannica. Retrieved March 11, 2008, from Encyclopædia Britannica Online: http://www.britannica.com/eb/article-9050175
  2. http://www.pinn.net/~sunshine/book-sum/maine.html
  3. http://www.1911encyclopedia.org/Sir_Henry_James_Sumner_Maine
  4. http://www.bartleby.com/224/0218.html