FANDOM


                                           Feministlik õigusteadus.


Üldist:


Feministlik õigusteadus on õiguslik filosoofia mis baseerub sugude poliitilisel, majanduslikul ja ühiskondlikul võrdsusel. Õigusliku koolkondana algas feminilstlik jurisprudents 1960 aastal. Präegusel ajal omab see suurt kaalu U.S. õiguses ja õiguslikus mõtlemisviisis ning on põhjustanud mitmeid vaidlusi seksuaalse ja koduse vägivalla, töökoha võrdsuse ja soolise diskriminatsiooni üle. Erinevate lähenemisviiside abil on feministid leidnud sooliseid komponente ja soolist allteksti nendes õigusnormides ja õiguspraktikas, mis esmapilgul olid neutraalsed. Õigusnormid mis käsitlevad töö, lahutuse, sigitamise, vägistamist, kodust vägivalda ja seksuaalset kuritarvitamist on kõik saanud täindamist tänu feministliku õigusteaduse vaatepilgule ja analüüsile.

Feministide vaatenurk:

Feministid usuvad et ajalugu on kirjutatud mehelikus vaatenurgas ja selles ei kajastu naiste roll ajaloo tegemises ja ühiskonna konstrueerimises. Meeste poolt kirjutatud ajalugu on loonud eelarvamuse inimese loomusse kontseptsioonist, soolise potentsiaali ja ühiskondliku ülesehituse suhtes. Õiguse keel, loogika ja struktuur on meeste poolt loodud ja tugevdavad meeste õigusi. Käsitledes mehelikke tunnusi normina ja naiselikke tunnusi normist kõrvalekaldena, on õiguse juhtkontseptsioon patriarhaalse võimu tugevdamine. Feministid vaidlustavad usku et bioloogiline ülesehitus meeste ja naiste vahel on nii eriline et teatud käituminst võib omistada susgu alusel.Feministid ütlevad et sugu on loodud ühiskondlikult, mitte bioloogiliselt. Sugu iseloomustab selliseid aspekte nagu füüsiline välimus ja reproduktsiooniline võimekus, kuid mitte psühholoogilisi, moraalseid või ühiskondlike eripärasusi.

Feministlikud koolkonnad:

Vaatamata sellele et feministid vaatlevad sarnaseid kohustusi meeste ja naiste võrdsuses, ei ole feministlik õigusteadus ühtlane. Selles on kolm suurt koolkonda. Traditsiooniline, ehk liberaalne, feminism väidab et naised on sama ratsionaalsed kui mehed ja tänu sellele peavad saama võrdsed võimalust teha enda omi otsustusi. Liberaalsed feministid heidavad väljakutset meeste ülemuslikusele ja püüavad lahti saada õiguslikult tunnustatud soolisest eristamisest, seega püüdes võimaldada naistel võtta osa turudusest.


Feministliku õigusliku mõtlemise teine koolkond, kultuurilised feministid, keskendub meeste ja naiste erinevustel ja ülistab seda. Järgides psühholoogi Carol Gilligani uuringut, see mõtisklejate grupp väidab et naised annavad erilist tähtsust suhetele, kontekstile ja isikuvaheliste konflikteerivate positsioonide leppitamisele, mehed aga samal ajal väärtustavad abstraaktseid printsiipe ja loogikat. Selle koolkonna eesmärgiks on anda võrdset tunnustust naiste moraali häälele ja ühiskondlikele väärtustele.


Nagu liberaalne feministlik koolkond, keskendub radikaalne ehk dominantne feminism ebavõrdsusel. See väidab et mehed, kui sotsiaalne klass, on dominnerinud naiste,kui sotsiaalse klass, üle, tekkitades seega soolist ebavõrdsust. Sugu on radikaalsete feministide jaoks võimu küsimus. Radikaalsed feministid kutsuvad meid üles selleks et keelduda traditsioonilistest lähenemisviisisdest, mis kasutavad mehelikust lähtepunktina. Nemad väidavad et sooline võrdsus peab olema konstrueeritud naiste erinevuse meestest alusel, mitte selle lihtsal tunnustamisel.]



Kasutatud allikad :

Wex - Cornell University Law School online resource