FANDOM


Liisa Ojamaa, Elis Heinmets

Postmodernism Edit

Postmodernism on 20. sajandi teise poole ajaloolis-ühiskondlik situatsioon. Selle sõnaga tähistatakse pärast Teist maailmasõda paljudes eluvaldkondades toimunud muutusi,mis on mõjutanud inimeste elulaadi, suhet maailmaga ja kultuurilisi harjumusi.


Postmodernistlikud teooriad Edit

Postmodernismi teooriad kujutavad endast kahtlemist iseseisva ja sõltumatu mõistuse tehtud otsuste objekiivsuses ja ainuvõimalikkuses või selle alusel toimuvate sotsiaalsete muudatuste kasulikkuses. De Sade, Bataille ja Artaud on olulisemad valgustusele ja modernsusele vastumõtlejad, kes käsitlesid seni kultuuri äärealadel paiknevaid taunitud nähtusi ja hoiakuid kultuuri tegelike keskmetena. Nad on prantsuse postmodernistliku teooria mõjutajad, kajastades teemasid nagu seksuaalsuse ja kehalisusega seonduv, vägivaldsus ühiskonna ja üksikisiku tasandil, ambivalentne suhe moraali-,teadus- ja kunstiküsimustesse, subjektiivsus või erandlikkus eluhoiakutes. Prantsuse postmodernistlik teooria hülgab senised eeskujud – Hegeli ja Marxi.

Tuntumatud teoreetikud: Edit

Jean-Francois Lyotard (1924-1998) kritiseerib oma esimeses olulises teoses „Kõne, kujund” senist arusaama kunsti ja alateadvuse suhtest, mis baseerub eelkõige keelel. Tema arvates ei ole alateadvus seotud mitte niivõrd keelega, vaid visuaalsuse ja kujunditega. Lyotard eristab kaht väljenduslikku diskursust : teaduslikku ja narratiivset. Teoreetiku põhitees on „ Ma defineerin postmodernsust kui usaldamatust „suurte narratiivide”vastu.” Postmodernset teadmist iseloomustab Lyotardi väitel suurte narratiivide vastasus, suurte kehtestavate süsteemide vastasus, heterogeensus, pluralistlikkus, pidev uuenduslikkus, praktiline kohalike reeglite väljakujundamine.


Jean Baudrillard (1929-) avangardteooria lammutab ortodoksse mineviku ning ehitab uued teoreetilised teerajad läbi meediamaastiku, arvutivõrgu ja informatsiooni kiirteede ning tervitab tänapäeva korratust. Baudrillard nimetab kaasaega hüperreaalsuseks, kus reaalsust asendatakse reaalsuse märkidega, koopiatega. Inimesele suunatakse lakkamatu informatsioonivool. Meie käitumist määravad kindlad meedias paljundatavad mudelsituatsioonid, millel ei ole tegeliku võimaluste paljususe ja reaalsusega enam mingit sidet.


Fredric Jameson (1934-)tuletab postmodernsuse mõiste majanduslikest ja ühiskondlikest protsessidest lähtuvalt. Analüüsi aluseks on marksistlik teooria. Jamesoni arvates on omavahel tugevalt seotud rahvusvahelise majanduse elektroonilisel ja tuumajõul töötav tehnoloogia ning fragmentaarne, juhuslik ja heterogeenne postmodernistlik kultuur. Postmodernism samastub ennekõike massikultuuri nähtustega: kitš kunstis, teleseriaalid ja lühendatud ülevaated kirjandusteostest;reklaam ja Hollywoodi B-kategooria filmid;telemängud,kriminaalse,erootilise sisuga odavad raamatud.

Kasutatud kirjandus Edit

Janek Kraav „Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur" ; Vikipeedia