FANDOM


Mõistel õigussotsioloogia on palju erinevaid tähendusi:


Õigussotsioloogiaon nomoteetiline teadus, mille eesmärgiks on kirjeldada õiguse ja ühiskonna omavahelisi suhteid. (Timasheff)


Õigussotsioloogia tegeleb kõige laiema määratluse järgi õiguse ja ühiskonna omavaheliste suhete uurimisega.Õigussotsioloogia rajajaks peavad paljud Saksa sotsioloogi ja juristi Max Weberit, kuigi esimesena kasutas seda mõistet Itaalia jurist Dionzio Anzilotti 1892. aastal avaldatud teoses "La Filosofia del dritto e la sociologia".


Õigussotsioloogia uurimisaineks on õiguse kui sotsiaalse institutsiooni seosed ja suhted teiste sotsiaalsete institutsioonidega nagu majandus, poliitika, haridus jt. Pisut teisiti sõnastatuna on õigussotsioloogia aineks kõik need sotsiaalsed nähtused, mis nii või teisiti on seotud õigusega, s.o nähtused, mille suhtes õigus on põhjuseks, tagajärjeks või ajendiks (Carbonnier 1978).


Õigussotsioloogia ainet on püütud vaadata ka kitsamalt. Ühe sellise seisukoha järgi oleks õigussotsioloogia ülesandeks uurida, kuidas indiviidid suudavad kooskõlastada oma tegevust õigusega seotud valdkondades. Konkreetseks uurimisobjektiks on sel juhul õigus sotsiaalse tegevuse kontekstis. Õigussotsioloogia ülesandeks võib olla ka õiguse empiiriline uurimine ja selle baasil makrosotsioloogilise teooria loomine. Tuleb märkida, et õigussotsioloogia ja tema uurimisobjekti määratlusi on praktiliselt piiramatu hulk ning poleemika õigussotsioloogia rakendusala ja funktsioonide ümber kestab.


Lihtsmalt öeldes võib väita, et õigussotsioloogia uurib: Sotsiaalse kontrolli erinevate vormide arengut, stabiliseerimist, funktsioone ning õigustust; Õigusteaduse ja õiguse seoseid poliitilise ja majandusliku korraga; Seadustamise printsiipe ning selle efekte;


Sotsiaalse kontrolli vormi ning selle edendavate spetsialistide arendamise „põhjusi“;


„Korrektse“ õigusliku mõttekäigu edasiandmist; Formaalsete, abstraktsete ning universaalsete õigustega juriidilise subjekti loomist; Õigus-lingvistilise süsteemi arengut ning selle seotust poliitilis-majandusliku valdkonnaga; Õiguses eksisteeriva vabaduse määra.


Õigussotsioloogia uurimisobjektiks on õiguse ja sotsiaalse elu vastastikune sõltuvus. Siinjuures on oluline see, et õigussotsioloogia uurimisobjektiks on elav õigus, s.o. see õigus, mida õiguspraktikas igapäevaselt rakendatakse.


Õigussotsioloogia tähtsus:Õigussotsioloogia tähtsus seisneb selles, et õigussotsioloogia on tihedalt seotud õigusloomega.Samas on nii seadusandlussotsioloogia teoreetilise kui rakendusliku külje problemaatikale pühendatud uurimuste hulk silmatorkavalt väike. Üks vähestest autoritest, kes seda teemat on käsitanud, on prantsuse sotsioloog Jean Carbonnier. Carbonnier teeb vahet õigusloomesisesel sotsioloogial ja õigusloomevälisel sotsioloogial. Õigusloomeväline sotsioloogia tegeleb põhiliselt õigusloome protsessi mehhanismi kui sellise uurimisega, pööramata tähelepanu selle protsessi sisule. Õigusloomesisene sotsioloogia aga tegeleb kõige sellega, mida saab mõista seadusandluse abiteadusena, mõistes uuringute objektina seaduste sisu ennast. Õigusloomesisene sotsioloogia ongi õigusloomesotsioloogia ranges tähenduses. Õigusloomeväline sotsioloogia jaguneb prelegislatiivseks ja postlegislatiivseks sotsioloogiaks. Prelegislatiivse sotsioloogia ülesandeks on mingi planeeritava seaduse "psühholoogiline ettevalmistamine" auditooriumi jaoks. Postlegislatiivse sotsio-loogia põhifunktsiooniks on vastuvõetud seaduste seletamine.


Lühidalt võib öelda, et õigussotsioloogia ja tema uurimisobjekti määratlusi on praktiliselt piiramatu hulk ning poleemika õigussotsioloogia rakendusala ja funktsioonide ümber kestab.


Kasutatud materjalid: http://www.riigikogu.ee/msi_arhiiv/kaarik.html

        Dots. H.Käärik; Sotsioloogilise informatsiooni õigusloomes
        kasutamisega seonduvate sotsiaalõiguslike
        teooriate ning vastavate empiiriliste
        uurimuste üldistav analüüs.