FANDOM


Õigussotsioloogia Eestis

SISSEJUHATUS :

Sotsioloogia on ise õigupoolest teadus , mis uurib sotsiaalseid struktuure ja sotsiaalseid institutsioone , kusjuures sotsioloogide töö on sageli jagatud sellisteks teemadeks nagu modernsete ühiskondade klassistruktuur , perekond, kuritegevus ja hälbivus , religioon jne. Kuid eksisteerib ka õigussotsioloogia , millest meie juttu teeme. See omakorda on nomoteetiline teadus , mille eesmärgiks on õiguse ja ühiskonna omavahelisi suhteid.

( Timasheff ) Õigussotsioloogia tegeleb kõige laiema määratluse järgi õiguse ja ühiskonna omavaheliste suhete uurimisega.Õigussotsioloogia rajajaks peavad paljud Saksa sotsioloogi ja juristi Max Weberit, kuigi esimesena kasutas seda mõistet Itaalia jurist Dionzio Anzilotti 1892. aastal avaldatud teoses "La Filosofia del dritto e la sociologia".

õigussotsioloogia uurib: Sotsiaalse kontrolli erinevate vormide arengut, stabiliseerimist, funktsioone ning õigustust. Õigusteaduse ja õiguse seoseid poliitilise ja majandusliku korraga; Seadustamise printsiipe ning selle efekte. Sotsiaalse kontrolli vormi ning selle edendavate spetsialistide arendamise põhjusi.


 Õigussotsioloogia raames esinevad probleemistikud

Sotsiaalteaduste importimist õigusteadusesse raskendavad mitmed tegurid. Esimene selline tegur on õigusteadlaste loomupärane vastumeelsus empiirilise uurimistöö suhtes. Probleem ei ole selles, nagu juriste ei õpetataks empiirilist uurimistööd läbi viima. "Õigusteadusliku hariduse eripärana õpetatakse juristidele just seda, kuidas mitte mõtelda empiiriliselt" (Balkin 1996, 969). Teiseks raskendavaks teguriks on see, mida Balkin nimetab nt õigus- ja majandusteaduse sümbioosi korral majandus/haldusretoorikaks. Sõltumata sellest, et majandusteadusel on olnud suur mõju juristide keelekasutusele, jääb uue valdkonna uurimisobjekt enamikule juristidele sügavuti mõistetamatuks.

Enne kui läheme põhjalikumalt õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail asuva teadusharu juurde, tuleb meil vastata paarile põhimõttelise tähtsusega küsimusele. Kas on üldse mõtet jurisprudentsi piire ületaval õigussotsioloogial? Kas on sotsioloogiale kohta õigusteaduse ja õiguse maailmas? Kas sotsioloogia ja õigusteaduse ühendamine võimaldaks meil saada uut teadmist õiguse kohta ühiskonnas ja kas samadele tulemustele ei oleks võimalik jõuda juba olemasolevate teaduslike vahenditega? Vastus nendele küsimustele on kindlasti see, et õigussotsioloogia on vajalik ja annab uut vajalikku teadmist, mida pole võimalik saada juba olemasolevate vahenditega.

Lahendused , lisamõtted:

Võib väita seega , et õigussotsioloogial on Eestis küllaga probleeme ja on kuhu areneda , sest mitmed koostöö vormid niikui on seda õigusteadus ja sotsioloogia , võivad omavahel olla väga hea sümbioosis ja olla kasuks paljude probleemide lahendamisele. Veel ei ole õigussotsioloogia Eestis väga heale tasemele arenenud , sest õigusteadus justkui püüab koloniseerida kõiki teisi teadusi ja neid allutada endale. Kuid kui tuua sisse sotsioloogilisi vaatenurki ja nendega koostöös arendada õigusteadust , siis leian ma , et õigussotsioloogial võib Eestis olla väga suur tulevik ja arenguperspektiivi jagub küllaga.

Hariduse üle otsustajad ja koolide juhtkonnad peavad endale selgeks tegema, milline on nende eesmärk ja millistena soovivad nad näha oma õpilaste tulevikku. Kas neile piisab Eesti-taseme juristide koolitamisest või soovivad nad anda haridust, mida noored ei peaks häbenema, ükskõik millisesse maailma nurka nad ka ei satu. Kuna õiguse ülesandena saab mõista üldistatuna korra loomist inimkäitumises, eeldab hea õigusteaduslik akadeemiline kõrgharidus tänapäeval sotsiaalfilosoofia ja sotsiaalteaduste tundmist. Hea akadeemilise õigusteadusliku kõrghariduse andmise esimene eeldus Eestis on seega õigusteadusliku hariduse omandamisel sotsiaalteaduste mahu suurendamine, mis omakorda loob eeldused õigus- ja sotsiaalteaduste sümbioosi edukaks arenemiseks Eestis.

Seega tuleks meie riigi-isadel kindlasti üle vaadata haridussüsteemist killuke osa , kuidas paremini omavahel siduda nii sotsiaalseid teadusi ja õigusteadust , sest see annaks meie õigusteaduse arengule , ning õigussotsioloogia arengule Eestis väga palju kaasa ja tuleks kasuks ka inimestele , kes sellega rohkem tegelevad . Sotsiaalsus ja sotsiaalsed teadused on tänapäeval märksõna , millega minu arvates paljud teadused võiksid end siduda , et arendada nii ennast kui teadust.




Kasutatud materjalid :

"Sotsioloogia , põgus sissejuhatus" Steve Bruce

[[1]]