FANDOM



Mõiste Edit

Õigusnorm on üldkohustuslik norm, mis on tagatud riigi poolt ning suunatud kas rahvale üldiselt või teadud isikute ringile. Selle eesmärk on reguleerida millegi tegemist või tegemata jätmist. Õigusnorme järgides ning mitte ainult sanktsioonide tõttu rikkumistest hoidudes olemegi seaduskuulekad kodanikud. Kuid kuidas vahet teha, millised normid on tõhusad ja millised mitte?

Normi efektiivsuse alused Edit

Kindel on see, et reguleeriv piirang, mis meile peale on pandud, kas siis sunnina või keeluna, peab olema tingimata vajalik ja kasulik meile ka meie endi arusaama järgi, vastasel juhul on raske leida inspiratsiooni normi järgimiseks. Lisaks sellele peab õigusloome olema korrektne, mis tähendab seda, et norm on kirja pandud täpselt sellisena, nagu teda on mõeldud. Õigusnorm peab olema läbipaistev ning arusaadav kõigile selle riigi keelt kõnelevatele isikutele esmase läbilugemise järel. Siiski on mõningaid määrusi, seadusi, mis käsitlevad väga kitsa ringi inimeste tegevust ning sellisel juhul võib normis sisalduda ka spetsiifilisemaid erialatermineid. Kuidas aga mõõta, milline õigusnorm on efektiivne? Hästi toimivaks normiks saab nimetada sellist, millel puuduvad lüngad ning vähimadki vead. Eesti õiguskorras tuleb aga siiski ette tõlgendamist, eriti keerulisemate normide puhul. See küll ei näita, et meie õigus oleks raskesti mõistetav ning ebaadekvaatne, pigem on asi meie õiguskorra üldises päritolus – vanas Rooma õiguses. Oleme ju meiegi, nagu paljud Euroopa riigid, saanud oma üldise õigusnormide süsteemi Rooma õiguse retseptsiooni kaudu. Aja jooksul on muidugi aset leidnud paljud uuendused ning parandused, eesmärgiga muuta valitsev õigus efektiivsemaks ja samuti modernsemaks.


Küsimusele, kas õigusnorm on efektiivne, vastuse saamiseks on mitu viisi, tähtsaim aga on kindlaks teha, kas norm ka tõesti oma ülesannet täidab. Esiteks peab see olema rahva poolt aksepteeritud, nimelt, et need, kes käituvad õigesti, saaksid sellest kasu ning ilmsed rikkujad karistada. Teiseks peab norm olema rahvale arusaadav ning omaksvõetav, mis tähendab, et korralik inimene seda ei vajagi, rikkuja aga teab, millega vahele jäädes silmitsi peab seisma. F. Beuteli järgi on selleks, et loodav õigusnorm täidaks oma funktsiooni, vajalik sotsiaalse praktika uurimine – teha kindlaks tema mõju ühiskondlikus elus. Tuleb kindlasti selgeks teha, millised erinevad põhjused (objektiivsed, sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud, psühholoogilised) nõuavad tema loomist, millised erinevate gruppide huvid peegelduvad akti loomise idees, millised võivad olla takistused nii loomisel kui rakendamisel ja millisena nähakse akti perspektiive. Siit tulenevalt on hea ja efektiivse normi loomiseks vajalik mitmete oma ala professionaalide koostöö: sotsioloogide, kes loovad sobiva pinnase ning analüüsivad ühiskonna vajalikke kihte ning klasse, õigusteadlaste, kes sisuliselt loovad normi, ning õiguskeele spetsialistide, kes seavad normi vastavatesse keelelistesse raamidesse, et vältida valesti või mitmeti mõistmist. Selline koostöö ei ole aga praeguseks veel väga populaarne. Seda võibolla sellepärast, et meie õiguskeel on veel arengujärgus ning mõnikord kiputakse teiste professionaalide arvamust kõrvale jätma, hindamata nende tähtsust.

Efektiivne õigus Edit

Et määratleda efektiivset õiglast õigust, ei piisa sellest, kui piirduda vaid efektiivsusega – vajalik on kolme elemendi kooseksisteerimine: sotsiaalne mõjusus, õigus kui korrastatud süsteem ehk nõuetele vastav tasakaalukus ja sisuline õigus. Õigusnormi efektiivusest rääkimisel peab olema täidetud üks põhitingimus – funktsionaalsus. See saab aga täidetud olla siis, kui peale loomise on normi ka efektiivselt realiseeritud ja kohaldatud.

Kasutatud kirjandus Edit

  • Merusk, K., Kiviorg, M., Sõlg, R., Pilving, I., Olle, V., Mõttus, A. (1999) Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Sihtasutus Eesti Õiguskeskus, Tartu.
  • Sõlg, R., Liiva, K., Pärtel, M., Pilt, E., Greenbaum, T., Alasi, K., Laffranque, J., Luik, K., Aedmaa, A. jt (2003) Normitehnika käsiraamat. Kirjastus Juura, Tallinn