FANDOM


Õiguse funktsioon


Sissejuhatus Edit

Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus.Õiguse funktsioone või olemust kätkeb endas selline õiguse haru nagu analüütiline õigus.


Õiguse funktsioonEdit

Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend. Ta seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust - lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei loo mitte ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi füüsilistele ning juriidilistele isikutele teatud viisil käitumiseks (õiguspäraseks käitumiseks). Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotsiaalses keskkonnas, arenedes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega.

Õiguse funktsiooni mõiste on tihedalt seotud riigiga. Iga riigi ja tema õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil ehk selle konkreetse riigi juristiktsiooni alal. Riik peab tagama ühiselu korraldatuse ja korraldatuse stabiilsuse ehk peab tagama, et õigusele pandud ülesanded jõuaks subjektideni. Objektiks, mida riik tagab, on kehtiv õigus e. üldkohustuslikud käitumiseeskirjad (õigusnormid) ning subjektideks, kelle suhtes õigust tagatakse, on isikud, kelle tegusid kehtiv õigus reguleerima peab.

Õiguse funktsioonid Silvia Kaugia järgi: 1) sotsiaalne integratsioon – õigus loob juriidilise aluse inimeste sotsiaalsele kooselule, organiseerib ühiskonda ja tema liikmeid ning kindlustab nende integreerumise ja eksisteerimise stabiilsuse. 2) käitumise juhtimine – iseloomustatav läbi orienteerimisfunktsiooni ja konfliktide lahendamise ehk reaktsioonifunktsiooni. Õiguses peitub üldine käitumisetalon ning see defineerib erinevad sotsiaalsed rollid ning loob hulga õigusmõisteid, mida on võimalik seeläbi aksioomiliselt ja süstemaatiliselt ära kasutada. 3) konfliktide lahendamine – seda ei täideta mitte ainult õigusemõistmise läbi, vaid ka valimiste, hääletamise, haldusotsustuste, õigusalaste nõuannete (konsultatsioonide) kaudu; 4) sotsiaalse võimu legitimeerimine – konfliktide ärahoidmise ja lahendamise ülesannet peab õigus täitma ka võimuvabas, võrdses ühiskonnas. Igas reaalses ühiskonnas kujunevad aga välja võimustruktuurid, mis õigust osaliselt stabiliseerivad, osaliselt piiravad. See on õiguse eriline funktsioon; 5) vabaduse kindlustamine – igale kodanikule on vaja tagada võimalus oma individuaalsust väljendada, kasutades seejuures enda initsiatiivi ning saada majanduslikku kasu, kindlustades niimoodi oma tulevikku.


Kasutatud allikadEdit

 1. [1]
 2. [2]
 3. [3]